Elukestev õpe- uus väljakutse Eesti ühiskonnas.
Teatud inimestegrupil puudub eneseusk oma õpivõimetesse ja õppimise järel edasiste
võimaluste paranemisse.
Mitte- eestlased arvasid aga, et nende vajadused jäävad märkamatuks ja nendele suunatud
koolitusi on vähem. Usuti ka seda, et isegi eesti keele oskusega mitte-eestlasel on raskem
õppida uut valdkonda, kui koolitus ei ole tema emakeeles. Põhjuseid miks meie inimestel
puudub motvatsioon ennast edasi arendada on lõpmatuseni. Näiteks õpiharjumuste ja
motivatsiooni puudumine, huvipuudumine, harjumuste kadumine jne.
Et ka tulevastel põlvkondadel tekiks elukestev õppe hoiak, siis tuleks alustada selle
sisendamisega juba lasteaedades. Peaks viima läbi lastevanematele ka lühikoolitusi
lapsekasvatamisest. Tähtis on, et ka õpetamisviise muudetaks mitmekesisemaks (läbi kõikide
meelte) ning oleks rohkem praktikapõhised. Et inimesed saaksid koolitustest rohkem osa
võtta, siis peaks koolitusi tooma inimestele lähemale. Kavalalt saab inimestele tekitada ka