Kuidas staarid tekivad ja kuidas nad kaovad? Kõik ikka meedia abil, mis ongi staardidele stardipakuks. Eelkõige „15-minutliste staaride“ loojaks on kindlasti meedia. Eesti meedia on loonud mitmeid „15-minutlisi staare“, nt. Tõehetke-Lilit, Vändra-Aveli, Kapoti- Arvo jne, kes on kuulsaks saanud ainult sellepärast, et nad tegid midagi skandaalset või osalesid kuskil saates. Need inimesed otsivad enamasti ise kuulsust tehes midagi, mis paiskaks neid kasvõi hetkeks meedia huviorbiidile. Meedia kajastab nende tegusid ja nii saavadki nad nautida oma „15-minutilist kuulsust“, mis ei pruugi alati seda „staari“ heas valguses näidata. Lisaks kuulsust otsivatele „staaridele“ on olemas ka staarid, kes on tuntud oma ande poolt, milleks võib olla näiteks laulmine, tantsimine või midagi erilist. Nende staaride sissetulek sõltub üksnes sellest, kui kuulsad nad on ja kuidas neid meedias kajastatakse. Näitena saab kasutada lauljad, kelle esinemiste tihedus
muudes infoedastajatest. Kuidas staarid tekivad ja kuidas nad kaovad? Kõik ikka meedia abil, mis ongi staardidele stardipakuks. Eelkõige ,,15-minutliste staaride" loojaks on kindlasti meedia. Eesti meedia on loonud mitmeid ,,15-minutlisi staare", kes on kuulsaks saanud ainult sellepärast, et nad tegid midagi skandaalset või osalesid kuskil saates. Need inimesed otsivad enamasti ise kuulsust tehes midagi, mis paiskaks neid kasvõi hetkeks meedia huviorbiidile. Meedia kajastab nende tegusid ja nii saavadki nad nautida oma ,,15-minutilist kuulsust", mis ei pruugi alati seda ,,staari" heas valguses näidata. «15 minutit kuulsust» tundub kohati kui kasutusjuhend neile, kellel puudub anne saada kuulsaks klassikalisel viisil, kuid kelle hing ei luba neil surra anonüümsena. Samas toimib see ka hoiatusena neile, kes ei pruugi aru saada, kauaks lühike kuulsus neid saatma jääda võib.
pisut ühetahuline. 4. Kreeka loodusfilosoofid uurisid loodust ja üritasid saada vastust mittmelegi looduslikule küsimusele. Algaineks peeti muu hulgas õhku, tuld ja maad. Püüti vastata küsimusele, kuidas algaianest tekkis kõik see, mida looduses näha võib. Mileetose linnas tegutsenud õpetlane Thales oli rännanud idamaades. Ta paistis silma sellega, et oskas päikesevarjutuse ette ennustada. 5. Ateenas tõusid filosoofide huviorbiidile, mitte enam inimese käitumise ja moraaliküsimused, vaid hakkati arutama selle üle, et mis peaks olema poliste sobivad seadused. Mõnedki jõudsid veendumusele, et ühiskonna seadused pole mitte jumalate määratud, vaid põhinevad inimeste omavahelistel kokkulepetel. 6. Hellenismi perjoodil hakkad filosoofia huvituma inimese probleemidest, kuidas saavutada õnne ja hingerahu. Epikuros lähtus atomistide õpetusest ja väitis, et kuna surm
annaabi.ee 
