Andekas laps
Armastagem oma lapsi
niisugustena nagu nad on (Sepp 2010: 78).
Andekate laste probleem on meie ühiskonnas 1990. aastate lõpul ja 21. sajandi
künnisel muutunud järjest aktuaalsemaks ning ühtlasi teravamaks: ajakirjanduse
ilmub sageli artikleid, mis juhivad ühiskonna tähelepanu sellele, et meie koolisüsteem
liigub hiilivalt elitaarsuse poole ja et eriti ääremaade andekad lapsed satuvad aina
sagedamini tingimustesse, mis ei võimalda neil saada võimetekohast haridust ega
huvikohast tegevust (Unt 2005: 7).
Õppetöösse ning huvitegevusse on aga järjest rohkem juurdunud sääraseid meetodeid
ja tegevusi, mis andekate õpilaste arengut soodustavad (uurimistööd, projektid, töö
arvuti ja internetiga, uudsed võtted õpilaste iseseisvas ja rühmatöös, olümpiaadid,
konkursid jmt). Andekus pole säärane nähtus, mis on saatuslikult ette kindlaks
määratud; tema ilmnemise aeg ja kulg on isikupärased. On olemas õige mitmekesiseid