Kas ülikool või kutseõppeasutus
Tööturg vajab 25% akadeemilise, 25% rakendkõrgharidusliku ja 50% kutseharidusliku
ettevalmistusega töötajaid.
Eestlastel on põhjust olla uhke oma kõrgelt haritud rahva üle. Paraku on tegemist vaid
särava fassaadiga.
Paljude kõrgkoolide kvaliteet on kehv ning tasulise kõrghariduse pakkumisest on saanud
tulus äri. Kutsehariduse maine on null ning näha pole, et asi lähiajal paraneks.
Haridusseaduse kohaselt jaguneb haridus üldhariduseks, kutsehariduseks ja
huvialahariduseks. Kutseharidus on teatud erialal töötamiseks või kutse saamiseks
vajalike teadmiste ja oskuste süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused
tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks. Kutsehariduse üks osa on seega ka
kõrgharidus. Paraku on välja kujunenud, et kõrgharidus nagu polekski tööeluks vajalike
teadmiste omandamine, vaid enesearendamise kursus, et jõuda kõrgema intellekti
tasandile. Kõrgkoolis õppimine pole kutseoskuste omandamine, vaid elustiil. Majanduses
annaabi.ee 
