Mullateaduse mullakaardi analüüs
leostunud mullad lupjamist.
Põllul esinevatele mullaerimitele boniteet ja põllu kaalutud
keskmine boniteet
Kr – boniteet on 53-58
Ko - boniteet on 55-60
K - boniteet on 50-55
KI - boniteet on 56-61
Põllu kaalutud keskmine boniteet on 55
Põllul kasutatavad agromelioratiivseid võtted
Kr ja K muldadel peaks tegema kivikoristust, Ko puhul on vaja väetada, sest kui seda ei tehta
siis võib esineda toitainetevähesus ja KI mullal peaks kasutama heintaimedega külvikordi, et
säilitada huumussisaldust.
Põllumassiivi metsastamine
Looduslikus seisundis kasvab koreserikas rähkmullal (Kr)ja keskmise sügavusega rähkmullal
(K) kõige paremini kastikuloo metsad. Kõige tähtsamad metsatüübid on Kastikuloo-männik,
Kastikuloo-kuusik, Kastikuloo-sarapik. Leostsunud muldadel (Ko) ja Leetjas muld (KI)
sobiks sinlilille kuusik.
Enamlevinud mulla osatähtsus
Joonis 1. Mullakaardi väljavõte mullamassiivi nr 64748329499 kohta. Põllumassiivi kontuur
punase joonega
Joonis 2
annaabi.ee 
