lõimisel, kohtab eeskätt liivadel, jagunevad a)LkI (leetumine väga vähe eristatav, põhiline, et puudub kihisemine, valem A-B-C või A-EB-B-C) b)LII c)LkIII (valem A-E- B-C). Toitainete vaesed, vajavad väetamist. LkI on alati viljakam, kui LkIII. 3)gleistunud leetunud mullad Lkg, mis jagunevad: a)L(P)g b)LPg c)Lkg (kui on liivsavid, siis on valem A(AT)-Eg-Bg-Cg, kui on liivaga tegemist, siis on valem huumusrauailluviaalne ehk A(AT)-E-Bhf-Cg) Põhiprofiilis on lisaks ülagleistumisele ka süvagleistumine. Neid muldi on vaja lubjata, väetada ja kuivendada, kõlbavad heal juhul rohumaaks. Perspektiivboniteet tänases majandusituatsioonis peaks olema vähemalt 35 hp, siis tasub maakasutus end ära. IV. Leedemullad L on metsamullad ja ei soovitata üles harida. On happelised mullad, on liivadel , kus kihisemine meetrises mullaprofiilis puudub
annaabi.ee 
