18-19. sajandini, mil tulid kasutusele uued materjalid. Maakohtades peeti jäätmeist lugu, sest äravisatud esemeid ja jäätmematerjali sai uuesti kasutada. Ametis olid vanakraami kokkuostjad. Koguti põhiliselt riideid, räbalaid, paberit ja metalli- terast, malmi, vaske ja tina. Orgaanilisi jäätmeid söödeti sigadele või kanadele. Kuigi kompostimist ei tuntus, pandi tähele et orgaanilised jäätmed lagunevad iseenesest väärtuslikuks huumusmullaks. Küllap oli majapidamiste juures lihtsaid prügiauke, kuhu pandi see vähene, mis kasutada ei kõlvanud. Asustustiheduse kasvades muutus prügi linnade ja muude asulate nuhtluseks. Mida prügiga peale hakata? Kõige lihtsam oli visata jäätmed, majapidamisvesi, väljaheited jms tänavale. Ajajooksul tänavad ummistusid ja neid tuli hakata puhastama. Jäätmekäitlus sai alguse vajadusest elementaarse heakorra järele. Kui jõukus kasvas, tõusid ka elustandard
18-19. sajandini, mil tulid kasutusele uued materjalid. Maakohtades peeti jäätmeist lugu, sest äravisatud esemeid ja jäätmematerjali sai uuesti kasutada. Ametis olid vanakraami kokkuostjad. Koguti põhiliselt riideid, räbalaid, paberit ja metalli- terast, malmi, vaske ja tina. Orgaanilisi jäätmeid söödeti sigadele või kanadele. Kuigi kompostimist ei tuntus, pandi tähele et orgaanilised jäätmed lagunevad iseenesest väärtuslikuks huumusmullaks. Küllap oli majapidamiste juures lihtsaid prügiauke, kuhu pandi see vähene, mis kasutada ei kõlvanud. Asustustiheduse kasvades muutus prügi linnade ja muude asulate nuhtluseks. Mida prügiga peale hakata? Kõige lihtsam oli visata jäätmed, majapidamisvesi, väljaheited jms tänavale. Ajajooksul tänavad ummistusid ja neid tuli hakata puhastama. Jäätmekäitlus sai alguse vajadusest elementaarse heakorra järele. Kui jõukus kasvas, tõusid ka elustandard