Harjumaa loodusgeograafia
männimetsa (enamasti nõmme- ja palumännikuid). Rannavallide vahel nõgudes, luidete taga
ja mujal märgades kohtades on soostunud leetmuldadel ka rabastunud männimetsa. Moreeni
alal kasvab kohati männi ja kuuse segametsa ning kuusemetsa, paiguti on säilinud üksikuid
tammi. Harjumaal leidub ka puisniite, mis asuvad soostunud kamarmuldadel, näiteks Pirita
jõe ääres. Põhja-Eesti lavamaa äärealale on omaseid õhukeste huumuskarbonaatmuldadega ja
kuivalembese taimkattega loodusid.18
Lahemaa taimestik on Põhja-Eestile üldomaselt suhteliselt liigivaene. Üle 70%
Lahemaa pindalast moodustavad metsad. Enamik neist on liigivaesed palu- ja nõmme- ning
rabametsad. Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud
laialehiste salumetsade jäänukeid. Leidub ka suuremaid lodumetsi. Lisaks metsadele on
looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida- ja
annaabi.ee 
