Mullateadus
Seetõttu ei saa humifikatsiooniprotsessi
samastada mineralisatsiooniprotsessiga, kus tekivad lähtekomponentidega võrreldes just lihtsama
ehitusega ained. Huumuse koostikomponendid on huumushapped ja huumusaine. Huumushapped
on humiinhapped ja fulvohapped, mis annavad mineraalsooladega reageerides vastavaid soolasid
humaate ja fulvaate. Huumusained humiin ja fulviin on kõige püsivam osa mullas.
Okaspuumetsades tekib rohkem fulvohappeid ja seal on fulvaatne huumus. Selle huumushappe
soolad on liikuvad ja vees kergesti lahustuvad. Muld vaesub kiiresti biokeemilistest tähtsatest
ühenditest. Selline veega väljauhtumine leiab aset karbonaadivaestel lähtekivimitel kujunenud
muldadel, protsessi nimetatakse leetumiseks. Rohttaimede lagunemisel tekib rohkem
humiinhappeid j atekivad humaatsed mullad. Nendest muldadest ei uhu sademetevesi minema
biokeemiliselt tähtsaid ühendeid.
Huumuse sisalduse skaala on: alla 1,5%- väga madal, 1,5-2,5%- madal, 2,5-3,5%- keskmine, 3,5-