Konspekt Botaanika raamatust
Vetikate massilist paljunemist nim veeõitsenguks, mille kordumisel algab pöördumatu
protsess vee eutrofeerumine. Nt Zürichi järv.
Põldude väetiste, reovete sattumine vette võib põhjustada veekogu tüübi pöördumatu
muutuse. Tekib ahelreaktsioon: vetikad arenevad massiliselt, nende jäänused lagunevad põhja,
muda laguneb, sealt ujuvad välja biogeenid, nendest võivad jällegi toituda vetikad.
Normaalsel järvede arengul on esimeseks etapiks vähetoiduline, mis võib muutuda
huumusetoiteliseks või rohketoiduliseks. Madalaveelised rohketoidulised (eutroofsed)
kasvavad segatoidulise (düseutroofses) staadiumis kinni, sügavamad võivad muutuda
düstroofseteks.
ÖKOLOOGIA RAKENDUSI
Fenoloogia
Aastaaegade rütm ja sellega seotud keskkonnategurite aastaajaline (sesoonne) muutumine
tingib ka taimede elu rütmi.
Eri aastate ilmastikuerinevuste tõttu on ka elusa looduse arengu aastarütm mõnevõrra muutlik
annaabi.ee 
