Huumuse abil moodustuvad mullasõmerad. Õhk Vesi Orgaaniline aine Mineraalaine Muld on kihiline. Huumus laguneb mullas tasapisi edasi. Sügavamale mulda imbuv vuhmavesi kannab kaasa ka peenemad huumuseosakesed. Aja jooksul kujunevad mullas välja kihid, seda võib näha sügava kraavi servadelt. Pealmises mullakihis on huumust palju ja seepärast on mullapind mustjas. Sinna on uhutud peenemaid huumuseosakesi. Sügavamal kaob huumus mullast hoopiski. Seal näeme enamasti punakat liiva või sinakat savi. Rohttaimede juured on enamasti tumedamates mullakihtides. 4
murenemisproduktide kinnistumist mullas. Mulla füüsikalis-keemilised omadused on seotud ibe-ja huumusesisaldusega. Tähtsaim füüsikalis-keemiline omadus on mulla neelamismahutavus, mis näitab maksimaalset katioonide hulka, mida muld on võimeline kinni pidama ning vahetama lahuse katioonide vastu. See on seda suurem, mida enam leidub mullas füüsikalist savi ja huumust. Negatiivse elektrilise laenguga ibe-ja huumuseosakesed on võimelised oma pinnal kinni pidama ja vahetama katioone mullalahuses olevate katioonide vastu. Kui küllastusaste on üle 75%, siis ilmneb mulla sooldumine (Na korral). Kui mulla küllastusaste on alla 50% , siis on see kultuurtaimedele kahjulik happelisus. Mulla happelisus on mulla olulisim keemiline ja füüsikalis-keemiline omadus. Seda põhjustavad orgaaniline aine ja mulla mineraalosas toimuvad kristallokeemilised muutused ja alumiiniumi mobiliseerumine.
annaabi.ee 
