Ilmar Laaban
ei suure ega väikese
on minkind põleva kuseloigu kuma
mille tagant
paistab kehitavaid õlgu ja õlgu ja veelkord õlgu
iga järgmine paar kehitamas pisut vähem kui eelmine
kõige lõpuks liikumatuna
roosa veidi sadistlik kolmnurk
Keedusoolast sõdurite vaikus
keda pedantne äike
on rivistand üles taevaservale
kuna laualamp
ketrab meeleheitlikult vilkudes
oma naeruväärselt pikka lõnga
ja miljonid jalad trambivad mere pehkinud
tantsupõrandal
ah liblikate huumorgi
ei suuda peatada uut
ujedat päikesesüsteemi
Tütarlapseakt
Reied magav merehädalistepaar
vraki härmatand aurukatlas
kümne varba-ämbliku varjud
laskumas läbi säärte kergete
ulmasõelaga sõelut pilvede
mööda kuunähteist kerdat niiti
taldade tuulesele kiltmaale
16
Peopesad muruga kaetud peeglid
läbistet sõrmin-ojaden
kus hüpleb lutsukivena pilke
küüned linnusulised tootemid
vastu õhtutaevast mis toetub