A.dumas Kolm musketäri terve raamat
poolest, ei teadnud keegi, et tal oleks olnud armukest. Iialgi ei kõnelnud ta naistest. Ent ta
ei takistanud teisi tema juuresolekul neist kõnelemast, kuigi võis vaevalt mõista, et
sedalaadi vestlus, millest ta osa võttis ainult kibedate sõnade ja inimvaenulike
märkustega, oli talle vastumeelne. Kinnisus, inimestepõlgus ja vaikiv olek tegid temast
peaaegu rauga. Truuks jäädes oma harjumustele, oli ta Grimaud'd õpetanud lihtsa
käeviipe või kerge huulteliigutuse-peale kuuletuma. Ta kõneles teenriga ainult
erakordsetel juhtumitel.
Grimaud, kes kartis oma isandat nagu tuld, aga siiski oli temasse sügavalt kiindunud
ja austas tema teravat mõistust, arvas nii mõnigi kord, et on hästi aru saanud oma isanda
soovist, ja tormas käsku täitma, kuid toimis sealjuures otse vastu isanda tahtmist. Siis
kehitas Athos õlgu ja nüpeldas Grimaud'd, ise seejuures vihastamata. Niisugustel
päevadel kõneles ta natukene.
Porthos