Silmlased
kudemiseajal puutuvad kokku. Tagumine seljauim ulatub sabauimeni. Sabauim on keha
tagumise otsaga üla- ja alaosaks jagatud. Lõpuseavasid 7 paari, erandjuhtudel 5 või 4 paari.
Sarvhambaid ümber suuava hoopis vähem kui oli neid merisutil. Suuava peal on rõhtne
sarvplaat kummaski otsas suure hambaga, allapoole suuava sarvplaat tavaliselt 7 hambaga,
neist äärmised veidi suuremad. Ülahuulehambad paiknevad neil hajusalt. Sisemisi külgmisi
huulehambaid kummalgi pool 3, neist keskmised tavaliselt kolmeosalised, teised
kaheosalised. Alahuulehambaid ei esine jõesilmul kunagi. [3, 4, 5, 6]
Kudemise ajaks muutuvad silmul hambad nüriks, seljauimed kõrgenevad; emastel
moodustub pärakuuim (ilma kõhrest kiirteta), isastel lühike ja tömp genitaalnäsa. Keha
muutub neil kudemisajaks umbes 10% lühemaks. [1, 2, 3]
Silmad on jõesilmul suuremad kui merisutil. Keha katab ka jõesilmul sile limane nahk.
annaabi.ee 
