JOHNATAN LIVINGSTONE MERIKAJAKAS
Kui palju
enam oli elu nüüd väärt elamist, lendamist!
Mere kojameeste üksluise rähklemise asemel, ikka mõrrast maani, maast mõrrani, tekkis järsku
olesklusele sisu. Teadmine, et meie võimuses on ennast tiibupidi lahti rebida nõmedusest, tõestas, et iga
tavalinegi rappekajakas suudaks leida endas taipliku ja taidurliku olendi. Me avastaksime selle kaudu
vabaduse! Me Õpiksime tõeliselt len-dama!
Aastad tulevikku huugasid ja hõõgusid nii lubavalt. Kui ta maandus, oli parv kogunenud
ÜLDKOOSOLEKUKS; ilmselt oldi nokkapidi koos juba mõnda aega. Tegelikult oodati teda.
"Jonathan Livingston Merikajakas, astu keskele!" lõhestas vaikust NOSPELKAJAKA tseremoniaalne hääl.
Keskele astumine tähendas emba-kumba kas avalikku häbistust või erakordset austust. Ringi keskele
kutsumisega oli sageli ära märgitud juhtkajakate enamiku teeneid.
Muidugi - oletas ta - oli HOMMIKUEINE PARV märganud tema LÄBIMURRET
annaabi.ee 
