Gulliveri reisid. Hiihnhmide maa.
Aastal 1711 mais jäeti härra Lemuel Gulliver mereröövlite poolt tundmatule saarele. Kaasas
vaid üksikud tarvilikud pisiasjad, alustas ta oma teekonda. Ta sattus rajale, millel oli palju
inimjalgade, kuid kõige enam hobuste jalajälgi..
Hobused (ehk hiihnhm'id), kes valitsevad seda tavatut saart, suudavad rääkida, nad on
mõistuspärased ja korralikud, terased ja taibukad, intelligentsed ja viisakad, neil on isegi oma
keel ning selles keeles tähendab hiihnhm looduse täiuslikkust.
Sõprus ja heatahtlikkus on hiihnhmide kaks peavoorust ning need on omased kogu tõule.
Võõrast kaugeimast maanurgast koheldakse samuti nagu lähimat naabrit; kuhu iganes ta ka ei
läheks, ikka tunneb ta end kodus olevat.
Hiihnhmide kodudeks on maasse rammitud ja vitsega põimitud palkidest madalad hooned,
millel on lame õlgedega kaetud katus ning savipõrand.
Ka füüsiliselt on hiihnhmid väga võimekad, nad lüpsavad lehmi, suudavad ajada niiti nõela
taha, külvata ja koris...