Ristisõda
relvakokkupõrkeid. Eeskätt põhjustas vastuseisu see, et olles haaranud kiriku varad ja võtnud enda
kätte linnade valitsemise, ei soovinud kariklastespanid, kaupmehed ja käsitöömeistrid enam toetada
taboriitide püüdeid jätkata feodalismivastast võitlust. Siiski korraldati ühine sõjakäik Moraavia
hussiitide abistamiseks.
1422. aastal suri hussiitide sõjaline juht Jan Zizka, tema asendaja on ajalikku läinud Prokop Suure
nime all.
Olles võimetu hussiite sõjaliselt võitma, kutsus katoliku kirik neid 1433. aastal osalema Baseli
kirikukogul. Seal pöördusid taboriidid kristliku maailma poolemanifestiga, milles ründasid teravalt
katoliku kirikut ja esitasid oma nõudmised. Pärastmitut nädalat kestnud läbirääkimisi sõlmisid
kariklased katoliku kirikuga Praha kompaktaatide nime kandva kokkuleppe, mille kohaselt ühinesid
kariklased katoliku kirikuga, olles saanuud oma programmi nõuete suhtes mõningaid järeleandmisi.