"husenite" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

eemale. Ta ei leidnud tuntud junkrute seast ühtki, kelle peale ta kahtlust oleks võinud heita. Agnes oli kõikide vastu muutmatult ühesugune. Või oli ta vahest niikaugele eksinud, et mõni alamast soost meesterahvas -- aga seda hirmsat mõtet ei suutnud vana rüütel iialgi otsani korrutada. Ehk küll muidu õigluse armastaja, vihkas ta siiski oma vaest õde, kes kaheteistkümne aasta eest «alatu mehe võku langenud», täapävani kui Mönik-husenite suguvõa suuremat teotajat, ei võnud ta nime iialgi suhu, kiristas hambaid, kui see «hirmus asi» talle kogemata meelde tuli. Ei, Agnes oli liig uhke ja au armastaja, ta ei võnud iialgi nii süavale langeda. Aga missugune paha vaim oli siis nü ud täini hea lapse sisse länud? Kust ta need kentsakad tujud, selle hirmsa kangekael-suse võtis? See on igapidi arusaamatu. Niipalju mäkas Mönikhusen, et valjus ja väivald praegusel korral midagi ei aidanud; ainult aeg võs asju parandada