Tristani ja Isolde lugu - Joseph Bedier
armastanud. Nad läksid erak Ogrini juurde. Nad lasid isand Ogrinil
kirjutada kirja kuningale, Tristan viis selle ise kohale. Palus kirjas lepitust
ja kahevõitluse nõustumist.
Kirjas seisis ka, et kuningas võtaks kuninganna endale tagasi, sest
Tristan tahtis, et Isolde saaks paremat elu, kui metsas põgenikuelu seda
pakkuda suudab. Kuningas oli nõud kuninganna tagasi saamisega ja
Tristan pidi lahkuma mere taha. Tristan jättis Husdenti Isolde hoolde ja
Isolde andis Tristanile enda jaspisest sõrmuse. Kui armastuse märgina.
Tristan ei lahkunud veel linnast.
Varsti tundsid Denoalen, Andret ja Gondoine end turvaliselt, Tristan oli
kaugel ega saanud neile midagi teha. Nad rääkisid kuningale, et ta
olevat ilma kohtuta andeks andnud kuningannale. Süütuna võiks ta
tulise raua pihkugi võtta, nii on kombeks ja niimoodi oleksid hajutatud
igasugused vanad kahtlused