Meie aja kangelane
Kord kui seltskond mängis kasrmus kaarte, vedas mees nimega Vulits kihla et
midagi elus pole ette määratud. Tôestuseks ta vôttis püssi ja vajutas
päästikule(enne seda ta väitis et ta ei saa surma). Pauku ei kostnud, oli
tekkinud tôrge. Ta vajutas teist korda, sihtides seinal rippuvat üttsi. Kôlas lask.
Järgmisel päeval tuleb teade Vulits on tapetud. Keegi purjus kaskas oli
kogematta teda hakkinud. Kôik tormasid kohe selle kasaka hurtiku juurde. Ta
oli ennast sinna lukutaha pannud. Ta ei andnud alla. Petsorin läks akna
juurde, rebis selle lahti ja vangistas kasaka. Kindlusesse tagasi jôudnud
jutustas ta sellest kôigest Maksim Maksimôtsile. Fatalist- saatuse
paratamatuse uskuja.
Viies peatükk-BELA( lôpp).
Bela sai teada oma isa surmast. Ta jäi elama kasarmusse. Aja jooksul ta
hakkas Petsorinit armastama. Kord läksid Petsorin ja Maksimôts jahile. Saaki
nad ei saanud