Jakob Hurda peres sirgus peale tema veel kolm õde-venda. Vend Otto suri enda esimesel eluaastal, õde Eva jäi Lepa tallu perenaiseks ja Ann abiellus hiljem tuntuks saanud linnuteadlase Mihkel Härmsiga. Pereema Mari oli töökas ja tubli naisterahvas kes oli enda elupäevade lõpuni täie tervise juures. Jakobi isa kes oli koolmeister, pani tänu oma kehvapoolsele tervisele tööst rohkem rõhku lastekasvatusele, koheldes oma ainsat poega Jakobit väga karmikäeliselt. Hurtade suguvõsa oli väga arvurikas ja tihti käidi perekondlikel pidudel. Jakob õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, ja tundis suurt huvi ajalehtede ja kirjanduse vastu. Hiljem omandas ta teadmisi Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning usuteadust Tartu ülikoolis. Ta sai Helsingi ülikoolis dr. phil. kraadi. Oli Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja, Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja, Otepää ja Peterburis eesti Jaani koguduse pastor
23.aprillil 1865.aastal anti Jakob Hurdale kandidaadikraad. Sellega oli kõrgkool lõpetatud, ees seisid koduõpetajaameti ning kohavalikuga seotud keerulised aastad. Jakob Hurt palus Carl Oettelilt tema tütre Eugenie kätt 1866.aasta alguses, millega isa ja tütar nõustusid. Kihlus pidi jääma saladuseks, sest polnud veel võimalik abielluda neiu oli alles leeris käimata (17-aastane). Kuid Hurt ei suutnud saladust siiski kaua endale hoida. 22.juulil abiellub Hurt oma armastatuga. Hurtade perekond asus Tartus elama Vana tänavasse (praegune Ülikooli tänav nr.6). Perekond hakkas peatselt kasvama: esimene laps - tütar Mathilde sündis 1869.aastal, 1871.aastal 28.juunil sünnib poeg Max, teised lapsed sündisid hiljem Otepääl. Jakob Hurdal oli kokku kuus last, neist kaks tükki surid üpris noorelt. Jakob Hurt haigestub 22.oktoobril jumalateenistuse pidamise ajal Jamburgi kirikus ning sureb 13.jaanuaril 1907.aastal. Ta on maetud Tartusse Maarja (praegu Raadi) kalmistule