Vana-Egiptus
grandioosseks võitluseks võimu pärast, saabus hüksoslastele soodus hetk Niiluse oru
vallutamise plaani teostamiseks. Hüksoslased ei kujutanud endast etniliselt ühtset rühma:
see oli Põhja-Araabia ja Lõuna-Süüria maa-ala elunevate mitmesuguste rändsuguharude
keerukas konglomeraat. Nende hulgas domineeris semiidi element, nagu seda võib
otsustada nende pärisnimede laadist, kuid sissetungil Egiptusesse tõmbasid nad endiga
kaasa ka muid suguharusid: kaananlasi, hurrusid ja teisi, kes nendega liitusid rahvaste
üldises voolus. Sõjaasjandusse tõid hüksoslased tähtsa uuenduse: sõjavankrid, mille ette
olid rakendatud hobused. Säärased sõjavankrid tugevdasid tunduvalt ründajate
lahinguvõimet. Hüksoslased vallutasid Egiptuse 1710.aasta paiku, kasutades selleks mitte
ainult oma jõudu, vaid toetudes nähtavasti ka Egiptuse nendele orjadele, kes ei olnud
rahul "vaeste inimeste" ülestõusu tulemustega. Ühe orjade juhi, kes liitus hüksoslastega,
annaabi.ee 
