Nukumaja analüüs
Aga loomulikult ainult maaima silmis. Sa jääd seega siia majja edasi, see on
enesestmõistetav. Aga lapsi kasvatada sa ei tohi, neid ei julge ma sinu kätte
usaldada...“(lk.81)
„Helmer: Nora! Ei, ma pean seda veel kord lugema. Jah, jah, nii see on. Ma olen
päästetud! Nora, ma olen päästetud!
Nora:Ja mina?
Helmer: Sina loomulikult ka...“(lk.82)
„Helmer: Ma ei oleks mees, kui just see naiselik abitus sind minu silmis poole
hurmavamaks ei teeks.“(lk.83)
„Helmer: Mehele on selles midagi ütlemata kaunist ja rahustavat, kui ta teab, et
ta oma naisele andeks on andnud, et ta talle kogu südamest ja siiralt andeks on
andnud. Naine on ju sellega otsekui kahekordses tähenduses tema omanduseks
saanud...“(lk.84)
„Nora: Tervelt kaheksa aastat- veelgi kauem- meie tutvuse algusest peale ei ole
me kunagi ühtegi tõsist sõna tõsistest asjadest vahetanud.“(lk.85)
„Nora: Nüüd me jõudsimegi asja juurde