Jumalad muutsid Myrrha mürripuuks. Hiljem Adonis astus välja lõhenenud puust. See seik kinnitab, et Adonis on vegetatsioonijumal. Teise versiooni järgi peitis Myrrha end pärast isaga magamist metsa ning Aphrodite muutis ta puuks. Adonis sündis, kui Theias laskis puusse noole või kui metssiga oma võhkadega kiskus puu koore lahti ning avas puu. Viimase versiooni puhul oli tegemist endega Adonise surmast. Kui Adonis oli sündinud, oli Aphrodite hurmatud tema ebamaisest ilust ning võttis ta oma kaitse alla ja laskis Persephonel tema järele valvata, kuid ka Persephone oli tema ilust vapustatud ega tahtnud teda tagasi anda. Kahe jumalanna vahelise tüli lahendas kas Zeus või Kalliope Zeusi nimel. Otsustati, et Adonis veedab neli kuud aastas Aphrodite juures, neli kuud Persephone juures ja neli kuud, kelle juures tahab. Ta valis alati Aphrodite, sest Persephone oli külm, tundetu allmaailma jumalanna
See võib olla hea, kuid ka kehv. Remarque on Ravici kujutanud kui väga hea sisuga isikut. Esmapilgul võib küll tunduda, et mees on hoolimatu või isegi külm, kuid kas selline inimene suudaks teha seda, mida teeb tema? Kindlasti ei haaraks ainult enese õnnetule olemasolule keskendunud mees käest naist, kes suundub Seine'i poole ilmse kavatsusega end uputada. Nagu selgub, ei ole Ravic sellel hetkel naisest üldse hurmatud. Ta näeb, et naine on ,,väsimusest näost ära" ja talle ei jää naise Joani nimigi meelde. Miks ja millest tekib armastus Ravici ja Joani vahel? Joan ilmselt tunneb end pärast elukaaslase äkilist surma väga üksi, vajades tuge ja hoolistust. Kas samalaadne võiks olla ka Ravici ajend? Mees on veel enam meeleheitel kui varem, kuna ta ise diagnoosis äsja oma vanal lähedasel sõbral Kate'il ravimatu surmahaiguse. Remarque näitab, et kahe
annaabi.ee 
