"hurjutusi" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

» «Millal sa, neetud kellamees, kord suure kellaga niisuguse võmmu kuklasse saad, et sa sada jalga maa sisse vaod?» «Ja sihuke kurat helistab veel angelust!» «Kurt! ükssilm! Küürakas! Peletis!» 1 2 8 «Vaadaketa nägu, rasedad naised! Ükski rohi ei aita nii kergesti enneaegu maha saada!» Kaks skolaari, Jehan du Moulin ja Robin Poussepain, hakkasid kõigest kõrist laulma: Kus varga nupp, seal nöörijupp! Kus suliliit, seal tuleriit! Tuhandeid muid teotusi hakkas sadama kui rahet. Hurjutusi, sajatusi, irvitusi ja kive tuli igast küljest. Quasimodo oli kurt, aga ta nägi kõike selgesti ja rahva viha avaldus samavõrra nägudel kui sõnades. Pealegi tegid kivihoobid irvituste mõtte igati selgeks. Algul hoidis ta end vaos. Aga vähehaaval lõdvenes ta kannatlikkus, mis piinameistri nuudi all kalgistunud oli, ja andis igale sääsepistele järele. Astuuria härg, kes pikadoori kallaletungimistest suurt väljagi ei tee, rae-vub kohe, kui koerad talle kallale tungivad või