Jakob Hurt
Kuna õpilased pidid juba kella 7-8 ajal magama heitma, et tulevalget kokku hoida,
sisustati õhtutunde muinasjuttude pajatamisega. Kui keegi seda nõuet rahuldada ei
suutnud, siis pidi ta otsima asetäitja või maksma ühe kopika. Korjatud kopikate eest
osteti siis parajal juhul kirikukõrtsist kringleid, mis võrdselt kõigi vahel ära jagati ja
silmnähtavast hallitusest hoolimata suure mõnuga ära söödi. Kõik see jättis Jakob
Hurdasse sügava jälje. 1852.aasta detsembris, olles 13-aastane, lõpetas Jakob
Põlva kihelkonnakooli. Isa soovil läks poeg oma saksa keele oskuse täiendamiseks
Tartu kreiskooli. Ta pääses sinna 1853.aasta jaanuaris. Ühe aasta järel pidi Hurt koju
tagasi pöörduma, et seal koolitöös esiteks isa abiliseks ja pärast tema järeltulijaks
saada. See oli Jakobi isa soov ja lootus. Kui aasta möödas oli, läks Jakob Hurt isaga
auväärt kreiskooliinspektori dr