"Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel"
keelealal 19. sajandi algul. Eesti keelealal esialgu suuremaid publikatsioone ei olnud.
"Eesti keeleõpetuse" retseptsioon
See teos järgib saksa ja ladina grammatikate eeskuju. Tema teene seisneb selles, et ta koondas
laialipaisatud käsikirjalised ja trükitud põhja- ja lõunaeesti grammatikad ja leksikonid ühte
käsiraamatusse. Esimesed eestlastest literaadid Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich
Reinhold Kreutzwald suhtusid Hupelisse kui keelemehesse kriitiliselt, sest tema "Eesti
keeleõpetus" oli nende meelest puudulik ja kehv.
Baltisakslaste sõnavara koguja
Hupeli tegelemine eesti keelega langeb aega, mil hakati esmakordselt tähelepanu pöörama Balti
provintsides kõneldava saksa keele omapärale. Niisiis tundis ka Hupel baltisakslaste sõnavara
vastu huvi ja andis selle kohta isegi raamatu välja. Hupeli meelest ei pea baltisakslased oma