põlvkonna jooksul. Nüüdse Lyckholmi muuseumi, mõisahoone ja Skanskopli omanik on viimase mõisaomaniku poeg. See on erakordne, sest eelmistel sajanditel müüdi paljud mõisad Eestis maha. On dokumentaalselt tõestatav, et Rosenite perekond on elanud Baltimaades alates 1282. aastast. Eesti Vabariigi algusaastatel (1918-1940) haris Saare mõisat üle 60-aastane haige parun Woldemar von Rosen koos oma naise Luciega (sünd. von Hunnius, dr. Carl Arthur von Hunniuse tütar Haapsalust). Sel ajal võitlesid nende kaks poega Vabadussõjas Punaarmee vastu. Saare ja Kudani küla koosnes siis mõisast ja seitsmest talust, millest viiel olid rootslastest ja kahel eestlastest omanikud. Pärast Vabadussõja õnnelikku lõppu ja Tartu rahulepingut võttis sõjast koju tulnud vanem poeg Friedrich Saare mõisa isalt üle. Maareformiga eraldati mõisast 9 uut asunikukohta (omanikud 4 eestlast, 4 rootslast ja soomlane Tikka)
aastat hiljem Tapalt ehitatud uue haru kaudu. Kuurordid • Mereõhk, liivarannad, männimetsad ja ravimuda lõid ideaalsed tingimused ravi- ja supelusasutuste kiireks arenguks. • V. Buxhoevden rajas 1824. a. Saaremaale Kihelkonna lähedale Rootsi külla muda- ja kümblusraviasutuse. See oli esimene muda- ja vesiravila mitte ainult Eestis, vaid kogu Venemaal. • 1825. aastal ehitati dr Hunniuse juhtimisel mudaraviasutus Haapsallu. Seal käisid oma tervist parandamas ja vaikelu nautimas keisrid Peeter I, Aleksander I, Aleksander II, Aleksander III ja Nikolai II. • 1838. aastal alustas tegevust Pärnu esimene kümblusasutus, mida loetakse ka Pärnu kui kuurordi alguseks
annaabi.ee 
