Kloostrimõis Kolgas
toob ära 1586. aasta nimistu loetelu ära osaliselt, kui ühe olulise täiendusega: ta mainib "Mõisas oli
ka suur kivimaja, mis ilmselt oli sel ajal varemetes". Sellest kirjutan pikemalt peatükis 3.
Seega oli Kolgas mitu kivist keskaegset hoonet, mis kõik on kuhugi ära kadunud. Samuti pidi olema
kuskil läheduses ilmikvendade kabel ja matmispaik. Rahvapärimus ütleb matmispaiga olema
Nõmmevärava (Hundituru) juures teeäärses männimetsas, linnulennult umbes 1,5 km praegusest
peahoonest läänes. Kloostrites oli tavaks matta aga siseõue või sellest väljapoole otse müüri äärde.
Kas kloostrimõisas oli mõtet viia surnud nii kaugele, kui pehme pinnasega künkaid lääne pool oli
palju lähemalgi?
Kokkuvõtteks võib nõustuda, et Kolgas oli Roma kloostri majandusmõis, kus munkadeaegsest
hoonestusest võiks otsida Lundi nimistus mainitud loss-kindlusruumi, mõisas olevat suurt
annaabi.ee 
