Carl Hermann Hesse
Samuti on
tajutav Harry Halleri haigus: ta kannatab psüühiliste piinade, peavalude ja alkoholismi käes, ta on
arendanud endas ,,geniaalset, piiritut, õudset kannatusvõimet", kuid selle haiguse põhjus pole mitte
maailmapõlgus vaid enesepõlgus. Harry vaevab end pideva eneseanalüüsiga ning on jõudnud
arusaamisele, et ta on lõhenenud inimeseks ja stepihundiks, kusjuures lepitada neid kaht poolust ei
suuda. Tema hundipoolus põlgab tema mugavust armastavat inimlikku poolt, inimlik aga omakorda
vihkab metsikut Stepihunti. Jutustaja arvates Harryt kasvatatud tahte murdmise vaimus, mille
tagajärjel ongi ta õppinud ennast vihkama. Tema arvates saab olla üsnes kas kodanlane või hunt ega
suuda leppida mõlema olemasoluga. Ta on püüdnud maailma armastada ja sellega kohaneda, kuid
armastuseta iseenese vastu on võimatu ka ligimesearmastus.
annaabi.ee 
