Bioloogia iseseisev tartu khk
hundinuiast nii erilise taime, et teda ei ole
kellegagi võimalik segamini ajada. Kaugelt
vaadates paistavad tõlvikud mustad ja
sellisena neid ka harilikult ette
kujutatakse, kuid tegelikult on need siiski
tumepruunid. Eestis on kaht liiki
hundinuiasid: ahtalehine hundinui on
kitsamate lehtedega (kuni 1 cm laiad) ja
peenema "nuiaga". Miks on hundinuia
nimi "hundinui"? Tema nimigi on tekkinud
õisikust. Nimelt öeldakse, et see tõlvik on
"hundikarva", see tähendab mustjaspruun.
Miks ta nui on, see on kohe selge:
hundinuia tõlvik on ju nuiakujuline.
See mustjaspruun nui on aga ainult üks osa hundinuia õisikust. Nagu paljudel teistelgi taimedel, on
hundinuial kahesuguseid õisi: emasõied ja isasõied. Emasõied tekitavadki selle paksu "nuia", mida
botaanikud nimetavad tõlvikuks. Isasõied asuvad aga emasõitest kõrgemal ja moodustavad ka nuia, kuid
hoopis peenema ja heledama