Mees kes teadis ussisõnu analüüs
Inimahvide poolt aretatud hiigel täi ujumas püha järves. Kui Ints, Pärt ja
Leeme temaga jalutama läksid.
„’See on ju järvehaldjas ise!’ pomises ta ning langes põlvili...“(lk62)
Hiietark Ülgas tulles posite juurde pahandama nende täi pärast.
„Oleks tõesti parem, kui sa mind kuulda võtaks, selle asemel et sõbrustada
liiga palju inimahvide ja madudega, kes on küll meie vennad, aga siiski
hoopis teisest tõust.“(lk64)
Ülgas tahab, et Leeme terve pere hundiakrja ohvrideks toob järve rahu
rikkumise pärast.
„Mulle meeldib väga metsas elada, aga võib-olla peaksime tõesti külla
kolima nagu teised. Metsa on alles jäänud ainult kõige hullem kõnts.“(lk81)
Leeme emale peale seda kui eelmise õhtul onu Vootele keeldus Ülgasele hunte
ohverdamast ja soovitas koju minna ning rahuneda.
„...millegipärast ei tulnud võimalus, et hundid on ussisõnade abil magama
uinutatud, neile pähegi. See oli veider.“(lk93)