Eesti uusima aja ajalugu
Avaldati olulisi
uurimustöid TÜ väljaandes „Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis” aga ka mujal.
Nt ÕES aastaraamatutes ja EKS ajakirjas jne.
1938. aastal asutati teadustöö edendamiseks ja kooskõlastamiseks Eesti Teaduste akadeemia
keskusega Tartus. Selle tegutsemisaeg jäi lühikeseks.
Tähtsaid nimesid ka: astronoom Ernst Öpik, botaanik Theodor Lippmaa, neurokirurg Ludvig
Puusepa, geoloog Armin Öpiku, matemaatik Jaan Sarve.
Eriti kiire areng oli hunanitaareadustes.
1932-37 ilmus ka 8-köiteline „Eesti Entsüklopeedia”
Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades:
kirjandus,
Loodi seltse. Paljud Eesti klassikud on pärit sellest ajast, nt Lutsu „Kevade”, „Tõde ja õigus”
1926.aastal. Uusrealistidest veel Mait Metsanurk (nt „Jäljetu haud”). Noorte ja lastekirjandus
Jüri Parijõgi poolt, näidendid Hugo Raudsepp. Luule taandus, kuid endiselt oli ka palju
Underit, Visnapuud ja Sütistet