Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816
Baroksed elemendid,
mida 17. sajandil sai kohata eeskätt metallitööstuses, tungisid lillkirjana 18. sajandil ka
tekstiilikunsti. Üldse on rahvarõivaste, eriti naiste rõivaste värviküllusest peetud
peaasjalikult 18. sajandi ilminguks. Ka triibulised (kohati ruudulised) seelikud on
tõenäoliselt ampiiriajastu rõivamoe kajastus. 18. sajandi lõpus hakati esmakordselt
rahvakunsti vastu teadlikku ja teaduslikku huvi ilmutama. Seda kajastab ka August
Wilhelm Humpeli raamatu ilmumine. Rahvusromantika oli tolleaegse Euroopa moevool
ja seda ei esindanud Eestis mitte eestlased vaid riigisakslased.
Eesti rahvaluule uurimise ajalugu võime samuti mõõta sellest ajast, mil Johann
Gottfried von Herdeni mõjutusel hakati eesti rahvalaulule juba sihikindlamalt
tähelepanu pöörama. Rahvalaul oli tollal veel algriimiline ja regivärsiline, ehkki
lõppriimiline rahvalaul oli trükikirjanduse mõjul juba tekkimas. Luluviisid kasutasid