Kirjandusteooria
mida öeldakse, ja see, mida mõeldakse, nt nimetatakse rumalat targaks või laiska hoolsaks ) ,
millele lisanduvad varjundid ( peen- ja jämekoomika, situatsiooni- , karakteri-
,sõnakoomika, tragikoomika jt ).
Koomilist võib esined kõigis zanrides, põhielemendiks on ta komöödias, farsis ( pilkeline,
jämekoomika võtteid äravahetamised, kahemõttelisused kasutav komöödia ), vodevillis
( kerge lühikomöödia laulu ja tantsuga ), humoreskis ( lühike lugu, milles heidetakse
heatahtlikku nalja mingi nähtuse, isiku või tema omaduse üle ), naljandis, pilkelaulus,
kuplees ( koomilise või satiirilise sisuga nalja- või pilkelauluke, mis algselt koosnes kahest,
hiljem neljast riimitud värsist ) jt.
KUJUNDILISUS
Ilukirjandust eraldab kõigist teistest sõnalise väljenduse vormidest tema spetsiifiline omadus
kujundilisus. Kujundi all mõtleme piltlikku kujutust, mille kaudu kirjanik näitab ning
annaabi.ee 
