Kas rohkem on ikka alati parem?
Valitsused maksimeerivat ühiskonna sotsiaalset
heaolu. Viimast pole küll siiani keegi suutnud rahuldavalt defineerida.
Vajadused olevat alati suuremad kui võimalused nende rahuldamiseks ehk ressursid on piiratud. Ja jumal
tänatud, muidu poleks allakirjutanul ja teistel kenadel inimestel (majandusteoreetikutel) tööd ega leiba, st
kedagi õpetada. Ahnus, soov kõike rohkem saada/tarbida on selles valguses põhiline maailma edasiviiv jõud.
Sellest seisukohast on liisitud Hummeriga isand tuunitud beib käevangus justkui eduka ühiskonnaliikme
võrdkuju.
Evi Arujärv (Päevaleht, 13.02.09) juhib tähelepanu, et turunduse toel viib nimetatud ellusuhtumine ,,lolluse,
ahnuse, valelikkuse, kadeduse, pimeda usu, autoriteedikultuse ja lihtsameelse usaldavuseni." Süüdi olevat
liberalism, mis jutlustab arukast inimesest suure algustähega. Viimases ei ole ma Arujärvega nõus.
Liberalism tähendab individuaalset vabadust langetada (majanduslikke) otsuseid
annaabi.ee 
