Järve- ja meremuda
Haapsalu linna arengut on pikka aega mõjutanud meremuda kasutavad taastusraviasutused.
Meremuda hakkasid uurima mitme valdkonna teadlased. Haapsalu meremudalasundi võib
vertikaallõikes jagada kaheks kihiks. Ülemise kihi moodustab suure veesisaldusega (75-85
%), taimejäänustega tumehall kuni must aleuriit. Haapsalu lahe ravimuda CaO- ja MgO-
sisaldus, mis määrati Eesti Geoloogiakeskuse laboratooriumis, muutub suhteliselt väikestes
piirides. Haapsalu ravimudast on valmistatud ravimit humisooli. Haapsalu lahe setete
mikroorganisme uuris 1851. aastal E. Eichwald, kes kirjeldas meremuda ja avaldas andmeid
merevee ja -muda keemilise koostise kohta . Autor märkis, et mudale annavad raviomaduse
lagunenud taimsed ja loomsed organismid ning mitmesugused mineraalsed ühendid. Muda
keemilist koostist analüüsis 1852. aastal C. Schmidt. С. A. Hunnius märgib oma 1857. aastal
ilmunud trükises, et ranna lähedal lahtede põhjas paiknevat liivaterade ja lagunemata