Enamik eutroofseid järvi on kalgiveelised, toitainerikkad ja humiinainevaesed. · 36,6% uuritud järvedest osutusid segatoitelisteks ehk düseutroofseteks, mis on toit- ja humiinaineterikkad. · Lisaks esineb lubjatoitelisi, soolatoitelisi ja rauatoitelisi järvi, kuid nende osatähtsus on väike. 2 Humiinained on komplekssed amorfsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mis on tekkinud enamikus taime-, vähemikus loomajäänuste humifitseerumisel mullas ja setetes. 4 4 Vikipeedia et.wikipedia.org/wiki/Humiinaine 9 Jõed Levik ja tihedus Soome laht, Läänemeri, Peipsi järv ja Haanja kõrgustik loovad Eestis soodsad tingimused tervikliku vooluvetevõrgustiku kujunemiseks. Pinnamoe iseärasused tingivad siinsete jõgede jagunemise erinevate vesikondade vahel.2 Veelahkmed jagavad Eesti jõed nelja looduslikku vesikonda: · Narva-Peipsi vesikond,
maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. Huumus muudab mulla viljakaks. Fulvohapped humiin humiinhapped *Fulvohapped (< lad. fulvus `punakaskollane'), huumushape, mis lahustub leelistes ja nõrkades mineraalhapetes. C135H182O95N5S2. *Humiinained- on komplekssed, amorfsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mis on tekkinud enamikus taime-, vähemikus loomajäänuste humifitseerumisel mullas ja setetes. Humiinained, erinevalt humiinhapetest, leelistes ei lahustu; lisaks ei lahustu mineraalhapetes ega vees. Sõltuvalt metallist, millega humiinained on seotud, eristatakse humiine (seotud kaltsiumiga) ja ulmiine (raua ja alumiiniumiga). *humiin- huumuse peamine, lahustumatu komponent. Olles lahustumatu, ei ole humiin taimedele toitainena omastatav. *Humiinhape- makromolekulide kompleks, fenoolse struktuuriga polümeerid, mis võimelised moodustama
annaabi.ee 
