firma, on basskitarr säilitanud oma pideva tootmise alates ajast, mil seda esimest korda tutvustati. Originaalne StingRay oli esimene instrument, mis tõusis esile aktiivse eelvõimendi süsteemi tõttu (kitarri keres oli patarei, mis lisas võimsust). See süsteem võib võimendada spetsiifilisi sagedusi nende kahandamise asemel, nagu traditsiooniline tooni nupp oli teinud. See süsteem andis instrumendile suure toonispektrite valiku, hoolimata sellest, et ta mahtus ühele Humbuckeri helipeale. Tänapäeval on StingRay sobitatud kahe helipeaga ning on saadaval erinevates variatsioonides nii 5-keelelise kui ka sõrmlaua märgete versioonina. Kõik mudelid jätkavad aktiivse eelvõimenduse skeemi kasutamist, mida lugematud basskitarri tootjad on sellest ajast peale kopeerinud. Joonis 22. Music man StingRay bass StingRay mängijad: · Bernard Edwards (Chic) · Flea (Red Hot Chili Peppers) · John Deacon (Queen)
Seda pilli kasutasid bassisid nagu Tina Weymouth bändist Talking Heads ning Bill Wyman The Rolling Stones'ist. Tänapäeval on basskitarride normaalpikkuseks 34 tolli, kuid see võib varieeruda mudelite ning tootjate vahel. Kuna Fender domineeris selle lühema bassiga turgu, valmistas Gibson konkurentsiks 1961. aastal basskitarri Gibson EB-3, mille pikkuseks oli 30.5 tolli. Seda pilli eelistas Jack Bruce ansamblist Cream. 1970-1979 1970ndate keskpaigani kasutas Gibson oma bassides Humbuckeri helipeade ning lühema kere kombinatsiooni, mis paljudele mängijatele ei meeldinud liiga tummise hääletämbri pärast. 1970ndatel loodi firma Music Man Instruments Tom Walkeri, Forrest White'i ja Leo Fenderi poolt. Firma tootis tänapäevani väga kuulsa basskitarri StingRay, mis oli esimene masstoodetud bass, millel oli sisseehitatud aktiivne eelvõimendi süsteem. Eelvõimendi andis kitarrile omapärase hääletooni, millel olid kõrged ja madalad sagedused rohkem väljatoodud.