Keskkonnasotsioloogia
kontrollida tehnoloogia ja ühiskonna organiseerumisega.
Inimkeskne vaade, kus keskendudes inimesele eriatakse looduse keskkonda (nt. Enda
loodusseadused, et need domineeriksid tegelike loodusseaduste üle), st. isiklikud vajadused
on tähtsamad kui teiste vajaudsed.
Antropotsentrism ehk inimkesksus on inimeste kalduvus pidada ennast maailma kõige
tähtsamaks olevuseks või hinnata reaalsust üksnes inimlikust vaatenurgast.
Samas tähenduses on kasutatud terminit humanotsentrism, ehkki antropotsentrismi võidakse
nimetada ka inimeste ülemvõimuks. Eriti sageli seostatakse antropotsentrismi mõne
religioosse kultuuriga.
Antropotsentrism on oluline mõiste keskkonnaeetikas ja -filosoofias, kus seda peetakse
sageli allikaks, millest tulenevad probleemid inimeste ja keskkonna suhetes.
Antropotsentrismi võidukäik oli 20.saj I poolel - saadi aru, et ühsikond toimib sõltumatult
keskkonnatingimustest ja ökoloogilisi printsiipe järgimata. Keskkonnanähtused, nt.