poole, mis kujundavad nende võimalusi järgmise astme hariduse omandamiseks ning mobiilsus valitud radade vahel on sõltuvalt stratifitseerituse tasemest vähem või rohkem piiratud. Tööturu tüübid Esimese töökoha mõju ülejäänud tööteele Hüppelaud Ülejäänud töökarjääri määraja Õpingute ajal töötamise mõju tööturule sisenemisele Õpingutega seotud töö - tõenäolisemalt sotsiaalteaduste ja humanitaarvaldkondade üliõpilastel, vähem tõenäolisemalt äri, majanduse ja juura üliõpilastel Õpingutega seotud töö vähendab töökoha otsimise aega ja suurendab tõenäosust, et esimene põhitöö on erialane töö Suurem mõju kui esimesel töökohal (erialasel või mitteerialasel) 4. Hariduse roll tööturul Inimkapitali teooria Koolis omandatakse oskusi, mida saab tööturul müüa
tasanditel oli pealekaebuste informatsioon olemas, mida sai vajadusel kasutada. Ajaloo ajakirja Nõukogude ajal välja andma ei hakatud. Käe pani ette Kreml. Pea kogu Nõukogude perioodi ei ilmunud puhast ajalooalast ajakirja. 1952. aastast hakati välja andma ENSV TA Toimetisi (1950). Selle all valdkondlikud väljaanded. Humanitaarvaldkonna ajakirjaks sai Ühiskonnateadused alates 1952. aastast. Ilmus neli nr aastas. Avaldati mitte ainult ajalooalaseid teadustöid, vaid ka teiste humanitaarvaldkondade uurimistöö tulemusi. See väljaanne oli üks olulisemaid, kus tollased ajaloolased said oma töö tulemusi avaldada. PAI-l sariväljanne Töid EKP ajaloo alalt. Igal aastal ilmus üks köide, mis oli ENSV ajal olulisim parteialane väljaanne. NSVL ajaloo kateedri ajakiri Eesti NSV ajaloo küsimusi. (1960, TRÜ). Töid NLKP ajaloo alalt (1961, TRÜ) ja EKP ajaloo küsimusi (1965, PAI). Ilmusid üldiselt kord aastas, mõnel aastal aga üldse mitte.