vad kujukalt kogu Eestit ja eestlasi tabanud ülemaailmseks keskuseks. Eesti füüsikud ajalookäänakud. 1940. aastate teise poole ja avastasid nn. kuuma luminestsentsi. 1950. aastate Eesti kirjanduselu kujundas Nõukogudeaegsete humanitaarteadlaste peaasjalikult tõsiasi, et kodumaal toimusid tööde lugemisel tuleb arvestada, millisel ajal stalinistlikud repressioonid, ja et paljud eesti nad on kirja pandud, ja tähelepanuta jätta n.ö. kirjanikud olid nende eest Läände pagenud.
varem arvatud. Lisaks väljakaevamised 50ndel Jeerikos ja veel mingis kohas-uute tehnikatega st saadi uut materjali. Arheoloogiline tehnoloogia täienes-süsinikmeetod jne, kompleksemad asulakohtade kaevamised, põhirõhk mitte esemetel, vaid struktuuridel ja tervikutel. Ameerika muistsed tsivilisatsioonid, tõusid nüüd uurimuste esirinda. Hakkasid mõjutama tsivilisatsioonide arutelu(seni justkui tagaplaanil ja neid ei osatud eriti hästi kuhugi paigutada). Teaduse kiire areng mõjutas ka humanitaarteadlaste maailmapilti-nad püüdsid ka olla"teadlased"ja sõnastada reegleid. 20 saj keskpaiku hakkasid Ameerika etnoloogid, arheloogid uuesti sõnastama arenguid ja sealt uus neoevolutsionism. Alusepanijateks kaks suurkuju. L. White? ja J. Steward? White rääkis universaalsest st üldisest evolutsioonist ja Steward aga multilineaarsest. Mõlemad tegelesid indiaanlaste uurimisega. Seisukohad. White rõhutas, et maailmakultuur on kompleksne süsteem ehk siis vaja uurida tervikut kui süsteemi.