Kommentaar "Kui kauaks veel Eesti meest?"
Hilisemalt energeetikavaldkonda tööle asunud eesti soost noored pole suutnud muuta töökeelt
eestikeelseks.
Kaljulaid avaldab arvamust, et keskkooli jagamine humanitaar- ja reaalharuks, tõi kaasa
olukorra, kus poisid pidid tegema oma valiku enne, kui enamikul polnud veel reaalainete
õppimisharjumus välja kujunenud. Lääne kultuuriruumis, mille osaks tahame olla, on
baasteadmiste kogum muutunud järjest humanitaarsemaks, mis toob kaasa olukorra, et kõik
Euroopa rahvad elavad tehnilise puudega.
Üldistades võib öelda, et ühiskondlik arvamus ei võimalda eesti mehel teha tehnilist, arsti- ja
inseneritööd nii palju, kui eesti mees tahaks, ning seetõttu elada õnnelikumalt või kauem kui
nii mõnegi teise väiksema rahvuse hulka kuuluv mees.
Kaljulaid kutsub tänapäeva ühiskonda koondama kõik need probleemid ühte võrrandisse,