Keskaja haridus
arengu alus pannakse lapsepõlves. Kasvatamise all peeti silmas kristluse juurde viimist.
10aastane laps pidi oskama vahet teha heal ja halval. Hieronymuse järgi tuleks jälgida,
et laps ei tüdineks õppimisest ning teda tuleb ergutada, mitte temaga riielda.
Mida rohkem läks aeg edasi, seda enam on viiteid koolile, kooliõpetajale ja süsteemsele
haridusele.
2. KOOLID KESKAJAL
Koolid tekkisid vajadusest valmistada ette vaimulikke. Esialgu usaldati vaimulike
harimine hellenistlike humanitaarkoolide kätte, kuid kirikuisade töö tulemusena muutus
haridus järjest religioossemaks ning antiikkool jäi minevikku. Keskaja koolide õpetus
koosnes kõige elementaarsematest teadmistest, õpetaja andis edasi vaid seda, mida ise
teadis.
Karolingide kool on mõeldud enamasti tulevastele kleerikutele ja munkadele.
Katedraalikooli eest vastutab skolastik. Ladinakeelsesse õppeprogrammi koosneb
laulmine, psalmude tundmine ja seitse vaba kunsti: trivium (grammatika=ladina keel,
annaabi.ee 
