Kultuuriajalugu
ajalugu; pikad protsessid versus sündmused.
◦ Rõhk sotsiaalsete, majanduslike ja mentaalsete protsesside uurimisel; huvitutakse
pigem kollektiivsusest, mitte individuaalsusest, pigem ühiskonnast ja majandusest,
mitte poliitikast.
◦ Eesmärgiks kõikehõlmav, “totaalne ajalugu” (histoire totale).
◦ Suunatus tihedale koostööle teiste humanitaarja sotsiaalteadustega (eriti
majandusteaduse, sotsioloogia, antropoloogia, geograafia, psühholoogiaga).
Lucien Febvre (1878–1956)
• Üldine ajalookäsitlus:
◦ Iga ajaloouurimus peab saama alguse õigest ja leidlikust probleemipüstitusest. Tuleb
vältida “valesti püstitatud probleeme”, ennekõike anakronisme. Ajalooteaduse areng
sõltub uute küsimuste juurdekasvust.
annaabi.ee 
