Kirjandus RENESSANS
(kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal antiikkirjandus on suurus osas
säilinud tänu kesksaegsete munkade ümberkirjutustele - , ei olnud keskajal antiigi mõistmiseks ja
vastuvõtmiseks valmis). Humanistid vastudusid toloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal
ainukesed õpilased.Kuid juba õige pea, aletes (1304-1374), hakkas humanism tähendama
inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu
orjusest.
Seepärast tuntakse humanistidens nii renessansiaegseid õpetlasi, kes enamasti kirjutasid ladina
keels ja uurisid mingit kitsast ala antiigid, kui ka kirjanikke (nt: Petraca, Boccacio, Shakespeare,
Cervantes) kes n-ö võitlesid inimese õnne eest.
Maadeavastused 15.sajandi lõul ja 16 sajandi alguses (nt Kolumbus avastas Ameerika 1492)
võimaldasi kuutleda maailma tervikuna. Hoogsalt arenesid loodusteadused, mille mõjul hakati ka
inimest tajuma kui osa lõpmatust ja harmoonilisest loodusest.