Aukartus elu ees
tunnevad osadust üksnes vabade kreeklastega, kellele ealtismure on võõras. Kes sellesse
aristokraatiasse ei kuulu, on nende meelest alama astme olend ega vääri sügavamat
tähelepanu. Alles kreeka filosoofia teisel perioodil, kui tekkisidstoikute ja epikuurlaste
koolkonnad, tunnustasid mõlema voolu esindajad kõigi inimeste võrdsust ning
tähelepanu pööramist inimesele kui niisugusele.
Mõte kõigi inimeste vendlusest ei saanud antiigis populaarseks. Aga tõigal, et filosoofia
kuulutas humanismimeelsuse mõistusest tulenevaks vaateks, oli edaspidi suur tähtsus.
Igatahes pole teadmine, et igal inimolendil kui niisugusel on õigus meie tähelepanule,
iial saavutatud nii täielikku autoriteeti, kui ta vääriks. Veel meiegi päevil kahjustab teda
vahetegemine rasside, usundite ja rahvuste vahel. Võõrastusest, mis seeläbi inimeste
vahel tekib, pole veel üle saanud.
Eetika arengut jälgides peab arvestama mõju, mida vastav maailmavaade eetikale
avaldab.
Eetika on oma olemuselt maailmajaatav