Holokaust
majaduslikus diskrimineerimises. Näiteks Prantsumaal toimunud Dreyfusi protsess või Venemaal, kus
antisemitism oli tsaarivalitsuse ametlik poliitika. Seal korraldati pogromme ja juutide kohtuprotsesse
(nt. Beilise protsess). Antisemitism kuulus natsi ideoloogiasse ja praktikasse.
Pärast vabanemist Landsbergi vanglast oli Hitleri antisemitism süvenenud fanaatiliseks vihkamiseks.
Juudid olid süüdi kõiges – börsiafäärides, humanismiidees, vabamüürluses, bolševismis. Hitler
konkretiseeris vaenlase kuju masside jaoks, kujutas ühesena nii juudi-bolševiku kui ka juudi-kapitalisti
ohtu Saksamaale ja Euroopale. Hitler lähtus põhimõttest, et ideaalne juht oskab näidata ka erinevaid
vaenlasi ühe kategooriana. „Ei ole vahet lääne ja ida, heade ja halbade, rikaste ja vaeste vahel – on
vaja võidelda juutide kui rassi vastu.“ Loosung „Kõigi maade proletaarlased, ühinege“ tuli asendada
annaabi.ee 
