Õiguse üldteooria
Inimene pole oma keele vang. Ta võib valida erinevate formuleeringute vahel – aga alati vaid
etteantud võimaluste raamides. Meie suhtumisi ja reaktsioone isikute, asjade seisu ja
olukordade suhtes vahendatakse läbi märgistamiste ja need võivad sõltud konkreetsest
märgistusest: Cicero: nt kedagi, kes olevat vaenlane tähistatakse kui võõras ehk ebameeldivus
on pehmendatud leebusega. Igapäevakeele kasutamisel on hulgaliselt võimalusi sellisteks
sotsiaalpoliitilisteks ja humaniseerivateks eufemismideks (Võrlde: ruumihooldaja versus
koristaja). Eeltoodud igapäevakeele käsitlus on jäänud siiani ühetasandiliseks, kuna me pole
käsitlenud räägitava ja kirjutatava keele erinevusi: Vahetu suulise kommunikatsiooni korral
ei saa kuulaja informatsiooni vaid ühest kanalist nagu kirjutatud keele korral, vaid
samaaegselt mitmest. Kuulatakse ja nähakse teist isikut, võidakse teineteist ka puudutada.
annaabi.ee 
