Inimõigused ja nende piiramine õigusega
Seepärast leidis Kant, et
inimsoo kõige keerulisem probleem on õigusest juhitud kodaniku ühiskonna rajamine. Kuna
õiguse ülesanne pidi Kanti arvates olema üksnes inimeste vabaduse kaitsmine, tunnistas Kant
ainsa subjektiivse loomuliku õigusena vabadust kui sõltumatust kellegi teise sundivast
meelevallast. Selle vabaduse saab piirata (loomu)õigusena üksnes mõistuseseadus [Luts 1997,
lk 111].
Kant nõudis kriminaalõiguse humaniseerimist, kuid ei tahtnud kuidagi nõustuda Beccaria
karistusõpetusega (vt). kant käsitles karistuse ainsa eesmärgina absoluutset õiglust (quia
peccatum est), s.t. karistusena tuli lunastada kuriteoga saabunud moraalne pahe. Inimest ei või
karistada ühiskonna kaitsmiseks, s.t. käsitada teda vahendi ja mitte eesmärgina [Luts 1997, lk
127].
13
3. Inimõigused ja nende piiramine positiivõiguses